Shorts anima võistlusprogramm 1

Kuidas liikuda ideaalsest perekonnast maailma lõpuni? Selle aasta võistluse lühianimafilmid näitavad värske pilguga (ja prillidega) meie maailma nii väikeses kui ka suures perspektiivis. Mõnikord on nad liiga uljad, rääkides maailmalõpu üleelamisest vaid paari minutiga ja mustvalgelt; teinekord on nad liiga naljakad, meenutades meile, et kunst ja ka kunstnikud ise ei ole peidus ilusa sisu taga, vaid nad on lihast ja luust inimesed – ja neil on ellujäämiseks iseend vaja. Uudishimulikud, energilised, keerukad, kuid samastutavad, esteetiliselt mitmekesised, need võivad olla lood täiskasvanuikka jõudmisest, suhetest, sotsiaalsest vastutusest, poliitikast ja demokraatiast või lihtsalt absurd ja ootamatused. Reaalsuse ja abstraktsuse koosmõju on tugev ning rännakul isikliku tõeni (mis ei ole kunagi traditsiooniline) leidub alati arvukaid ebaharilikke, kuid tabavaid juhtumisi. Naudi!

Vassilis Kroustallis

Tundmatu maa

Film jälgib elu müstilisel saarel, kus elutsevad surematud olevused. Nad elavad tsivilisatsioonieelset elu, mis on aja jooksul unustusse vajunud, veetes oma päevi hedonistlikus letargias. Film jutustab anektootlike vinjettide kaudu loo sellest, kuidas neid olendeid külastatakse välisilmast ning kas sellel kõigel on suurem tagamõte.

Liharesto

Lihatükk on juba mitu päeva marineerinud, pann on kuumaks aetud ja Franci kõht koriseb. Kuid Liza töökaaslased korraldasid talle üllatuspeo. Nüüd on küsimus selles, kas ta jõuab õigeaegselt koju.

Planeeritud armastus

Peale 20 aastat kooselu on Carine'il, Fabrice'il ja nende pojal Simonil sissetöötatud rutiin. Carine teeb koduseid ülesandeid ning Fabrice vaatab telekat. Elades kumbki oma elu erinevates maailmades, pole nende pilgud enam ammu kohtunud.

Mamma voodielu

Häirituna oma lastelaste riietumisstiilist, meenutavad neli vana naist aegu, kui nad ise veel noored olid ning kui teistsugused olid tol ajal suhted meeste ja naiste vahel. Nende hääled sulanduvad üheks, kuni jääb kajama vaid ühe vanaema, Vera, hääl, rääkimas omaenese lugu.

Võimatud kujud ja teisi jutte I

Pärast suurt plahvatust jääb mahajäetud linna elama vaid üksik vanapaar. Proua uitab keset inimtühje tänavaid, möödudes kujudest, mis nüüdseks kujutavad ammuseks unustatud ja tähtsusetuid võite, ning piiludes sisse poe akendest, kust vaatavad vastu vaid maha jäetud ja surnuna vedelevad mannekeenid. Lühikestes tagasi vaatavates kaadrites vilksatavad mööda need, kes sinna linna enam kunagi tagasi ei pöördu. Marta Pajeki film on post-apokalüptiline portree maailmast, kus inimene ning tema eksistents ei ole väärt rohkemat kui sekundi murdosa. Film on puudu olev osa “Võimatud kujud ja teisi jutte I” triloogiast.