Praeguse aja parim satiiriliste lugude kirjutaja Armando Iannucci (“Stalini surm”, “Veep”, “Avenue 5”) on võtnud Charles Dickensi armastatud romaani „David Copperfield“ ja teinud sellest oma variandi – jättes loo enam-vähem samaks, aga jutustades seda nii, et kõik on pea peale pööratud.
„Rain“ on südamlik lugu vennaarmastusest, eneseotsingutest, hoolimisest ja vihkamisest, armumistest ja armastuse purunemisest, mis kõik kokku jutustab sellest, mida tähendab inimeseks olemine.
„Salaaed“ jutustab Mary Lennoxist (Dixie Egerickx – „Geenius“), 10-aastasest Indias rikastele briti vanematele sündinud tüdrukust, kes on vähe armastust tunda saanud.
Christopher Nolani algupärase ja vaatemängulise ulmemäruli “Tenet” peaosas astub üles John David Washington. Peategelane on relvastatud vaid sõnaga “Tenet”, kui ta võitleb kogu maailma ellujäämise nimel rahvusvahelise luure hämaras maailmas. Tema missioon hargneb lahti väljaspool reaalaega. Tegu pole ajas rändamisega, vaid inversiooniga.
Krimikomöödia peategelaseks on politseis tõlgina töötav Patience Portefeux (bravuurikas Isabelle Huppert), hall hiireke, kelle peamiseks tööülesandeks on narkokuritegude osakonnas araabiakeelsete telefonikõnede pealtkuulamine. Palk on küll väike, aga töö tahab tegemist, pealegi on boss sümpaatne.
Paulette ja tema abikaasa on pidanud juba pikki aastaid kooli, mille eesmärgiks on olnud koolitada noortest tüdrukutest perfektsed koduperenaised hetkeks, kui nad jõuavad ühiskondliku normi järgi abiellumisikka. Kui Paulette’i abikaasa ootamatult sureb, avastab naine, et kool on pankroti äärel ning just tema peab võtma ohjad enda kätte.
Poeg annab sõna isale ja tulemuseks ei ole mitte ainult ühe 20. sajandi olulisema filmirežissööri loomingu enesekaemuslik kokkuvõte, vaid ka filosoofiline mõtisklus kunstist, kunstniku missioonist ja elu mõttest. Tarkovski monoloog juhib meid läbi kogu tema elu, saatjaks katkendid filmidest, fotod, võttepaikades filmitu, aga ka suurima mõjutaja, isa Arseni luuletused – need, mis jäid välja filmist „Peegel“ ja kõlavad nüüd esimest korda avalikult.
Meheks olemine ning õnne ja armastuse otsimine Soome meeste ja nende poegade vaatevinklist – see on 2019. aastal valminud film „Maailma kõige õnnelikum mees“ („Miehiä ja poikia“).
"Filmi peamist mõtet näen ma selle kõlblusprobleemistikus. Looduse saladustesse tungimine peaks olema lahutamatus seoses kõlbluse arenguga. Tehes sammu tunnetuse uuele astmele, peame teise jalaga astuma uuele kõlblusastmele ...
