Valge Mära poeg

Fookuses Ungari

Tänavu mais meie seast lahkunud animafilmide lavastaja Marcell Jankovics oli nooruspõlves koomiksite joonistaja, kes ammutas inspiratsiooni Oscar Wilde’i, Ray Bradbury ja Stanislaw Lemi loomingust. 1960. aastatel läks ta tööle kuulsasse Pannonia filmistuudiosse, kus töötas nii direktorina kui kunstilise juhina kuni aastani 2007. Oma karjääri jooksul lavastas Jankovics kümneid lühianimafilme, millest „Sisyphus“ (1976) kandideeris Oscarile ja „Küzdök“ (1977) võitis parima lühifilmi peapreemia Cannesi filmifestivalil.

„Valge mära poeg“ on üks Jankovicsi üks viiest täispikast filmist ja väärib täie õigusega kohta maailma kõige olulisemate animafilmide seas. Filmi on iseloomustatud kui veidrat kombinatsiooni sküütide legendidest, „Nibelungide“ mütoloogiast ja „Kollase allveelaeva“ psühhedeeliast, kus erilisel kohal on värvide ja helide ühine rütm, mis viib vaatajad fantastilisse maailma seiklema ja algab nagu iga teine muinasjutt - „Kunagi ammu, kusagil kaugel tundmatul maal, põrgu väravate juures, kasvas kõrge tammepuu. Sellel oli 77 juurt ja 77 haru, millest igaüht valvasid 77 77 draakonit. Et draakonite vastu võidelda, sünnitab Valge Mära kolm vägilast, kes lähevad teekonnale päästmaks maailma.“