Mees, kes oli liiga vaba - Sergei Paradžanovi filmipäevad

06.-14. VEEBRUARINI 2024                      

Sergei Paradžanov oli 20. sajandi filmi suurkujusid, tema filmid „Unustatud esivanemate varjud” ja „Granaatõuna värv” muutusid toonases NSV Liidus legendideks ja mõjutasid paljusid filmitegijaid mitte ainult idas. ParadžanovI üks suuremaid sõpru oli näiteks P. P. Pasolini.

1924. a Gruusias armeenia perekonnas sündinud ja põhiliselt Ukrainas filme teinud, omas ta hämmastavat võimet tunnetada sügavuti kõiki kolme rahvust, kelle keskel ta elas. Paradžanov oli poeet ja väga andekas kunstnik, kelle filmid mõjusid kui poeesia, kus filmilindile olid püütud sügavalt rahvuslikud kujundid. Eraelus aga oli ta ekstsentrik ja sattus õige kiiresti vastuollu võimudega, kes pidasid paremaks ta isoleerida aastateks vanglasse, kus ta aga leiutas uued väljendusvahendid. Tema mosaiigid, kübarad, kostüümid, maalid on hunnitud ja kaunistavad tema majamuuseume nii Jerevanis, Thbilisis kui ka Kiievis. - Tiina Lokk



UNUSTATUD ESIVANEMATE VARJUD/SHADOWS OF FORGOTTEN ANCESTORS

Тіні забутих предків

1964, Ukraina, Kiiev, Oleksandr Dovženko filmistuudio

Režissöör Sergei Paradžanov

Operaator Juri Iljenko

Osades Ivan Mõkolaitšuk, Larissa Kadotšnikova, Tatjana Bestajeva, Spartak Bahašvili

Kaks hutsuulide suguvõsa on aastaid vihavaenlased olnud. Selles viha- ja kättemaksuõhustikus tärkab aga sõjajalal perekondade võsukeste Ivani ja Maritška vahel puhas ja tõeline armastus. Abieluks valmistumiseks lahkub Ivan külast, et tööd rügada ja iseseisva elu alustamiseks raha koguda. Tema äraolekul kukub Maritška kogemata jõkke ja upub eksinud lambukest päästes. Ivan püüab oma armastatut kõigest vähest unustada, ent ei suuda seda teha.

Filmi peetakse 20. sajandi teise poole tähtsaimaks Ukraina filmiks, mis valmis veel kõige viimasel sula-aastal, vahetult enne rangema tsensuuri ja repressioonide taastamist. Filmi esilinastus kujunes dissidentide poliitiliseks meeleavalduseks, mis oli NSV Liidus esimene pärast II maailmasõda. Uuendusliku filmikeelega linateosest sai Ukraina poeetilise filmikooli ikoon, mis avaldas tohutut mõju järgnenud Ukraina filmidele.

Ukraina keeles, subtiitrid: eesti, inglise

SEANSID:
Teisipäeval, 06.02 kell 19:00
Pühapäeval, 11.02 kell 19:00



GRANAATÕUNA VÄRV/THE COLOR OF POMEGRANATE / SAYAT-NOVA

Նռան գույնը

1969, filmistuudio “Armenfilm”, 78 min.

Režissöör Sergei Paradžanov

Osades Sofiko Tšiaureli, Melkon Aleksanjan, Vilen Galstjan, Giorgi Gegetšori.

Armeenia poeedi Sajath-Nova eluloofilm räägib luuletaja elust visuaalselt ja poeetiliselt, mitte niivõrd biograafiliselt. Vähese dialoogiga film kasutab pilte, mis kujutavad poeedi elu eraldi peatükkides. Kõiki peatükke raamistavad lisaks Paradžanovi kujutlusvõimele ka Sajath-Nova luuletused. Näitlejanna Sofiko Tšiaureli mängib filmis kuut rolli, nii mehi kui naisi.

Režissöör Paradžanov ütles, et teda inspireerisid Armeenia valgustatud ikoonid ja ta tahtis luua sisemise dünaamika, mis tuleb pildi seest, kasutades värvide vorme ja dramaturgiat. Ta kirjeldas oma filmi ka kui Pärsia miniatuuride seeriat.

Armeenia keeles, subtiitrid: eesti, inglise

SEANSID: 
Reedel, 09.02 kell 19:00
Esmaspäeval, 12.02 kell 19:00



SURAMI KINDLUSE LEGEND/THE LEGEND OF SURAM FORTRESS

ამბავი სურამის ციხისა

1985, “Gruziafilm”, 88 min.

Režissöörid Sergei Paradžanov ja Dodo Abašidze

Osades Sofiko Tšiaureli, Zurab Kipšidze, Dodo Abašidze, Leila Alibegašvili

Durmišhan on pärisori, kes on peremehe poolt vabastatud. Nüüd peab ta veel ostma vabaks oma armastatu Vardo, et temaga abielluda. Ta lahkub oma kodumaalt ja kohtub kaupmees Osman-agaaga, kes räägib talle oma loo. Nimelt sündis temagi pärisorja Nodar Zalikašvilina, aga kui tema ema peremehe julmuse tõttu surma sai, tappis ta peremehe, põgenes ja võttis tagakiusamise vältimiseks omaks islamiusu. Durmišhan hakkab nüüd tööle Osman-agaa heaks ja abiellub teise naisega, kes sünnitab talle poja Zurabi. Vardost on samal ajal saanud ennustaja. Osman-agaa jätab oma kaupmeheameti Durmišhanile ja hakkab kristlaseks, sellal kui Durmišhan on pööranud islamiusku, muutudes võõraks nii oma maale kui rahvale. Gruusia satub peagi ohtu moslemitest sissetungijate tõttu ja kuningas annab käsu terves riigis kindlusi tugevdada. Ent Surami kindlus laguneb edasi. Kuninga mehed küsivad nõu ennustaja Vardolt, kes ütleb, et kindluse püsimiseks tuleb müürida kinni sinisilmne noormees – selleks sobib aga hästi täiskasvanuks sirgunud Zurab.

Guusia keeles, subtiitrid: inglise

SEANSID: 
Neljapäeval, 08.02 kell 19:30
Esmaspäeval, 13.02 kell 19:00



AŠIK-KERIB/ASHIK-KERIB

აშიკ-ქერიბი

1988, “Gruziafilm”, 73 min.

Režissöörid Sergei Paradžanov ja Dodo Abašidze

Osades Juri Mgojan, Sofiko Tšiaureli, Ramaz Tšhikvadze

Laulik (ašik) tahab abielluda oma armsamaga, kuid taevaliku tütre isa on selle vastu, sest ootab vaese lauliku asemel mõnda rikast austajat. Tüdruk vannub, et ootab oma armsamat tuhat ööd ja päeva, kuni laulik naaseb piisavalt jõukana, et tulevasele äiale muljet avaldada. Laulik asub teekonnale, mille jooksul puutub ta kokku paljude raskustega, ent loodab siiski 1001. päeval tagasi jõuda, et tüdrukuga abielluda.

Oma kaks viimast filmi lavastas Sergei Paradžanov koos Gruusia näitleja ja filmilavastaja Dodo Abašidzega, kelle 100. juubelit saab tähistada 2024. aasta mais.

Gruusia keeles, subtiitrid: inglise

SEANSID: 
Laupäeval, 10.02 kell 19:00
Kolmapäeval, 14.02 kell 19:00

“LÜHIDALT GEENIUSEST”
FILMIKRIITIK SERGEI TRIMBACHI LOOMINGU ÕHTU JA PARADŽANOVI LÜHIFILMID

KIIEVI FRESKOD/KYIV FRESCOES

Київські фрески

1966, Ukraina, Kiiev Oleksandr Dovženko filmistuudio,14 min.

Sergei Paradžanovi lühifilm “Kiievi freskod” keelati ära 1966. aastal juba filmi tootmise käigus, ent umbes 14 säilinud minutit näitavad siiski täiesti uut filmikeelt. Hiljem kinnitas Paradžanov oma unikaalset käekirja meistriteosega “Granaatõuna värv”.

ARABESKID PIROSMANI TEEMAL/ARABESQUES ON THE PIROSMANI THEME

არაბესკები ფიროსმანის თემაზე

1985, Gruusia, 25 min.

Sergei Paradžanovi dokumentaalfilm Gruusia naivistlikust kunstnikust Niko Pirosmanist. 

SEANSS:
Kolmapäeval, 07.02 kell 19:00