Paradiisikatked

Hea küll, meil on tõesti Arvo Pärt, aga leedukatel on Jonas Mekas – filmkunsti arengu ees harukordseid teeneid omav kunstnik ja filmientusiast, kes kriitiku, ajakirja väljaandja ja hiljem filmitegija, arhivaari ning igakülgse mainekujundajana New Yorgis tõi üldse laiema avalikkuse ette arusaama, et filme võib teha ka teistmoodi, poeesiast lähtudes, ning tegi väga suure teene New Yorgi põrandaalusele filmiskenele, aidates neil leida oma tänane koht ajaloos. Mekas oli aastakümneid suureks inspiratsiooniks neile, kes tahtsid otsida kinematograafilise eneseväljenduse võimalusi väljastpoolt kulda, karda ja tuttavlikke narratiive. Siinne dokk laenab oma nime 1999. aasta Mekase filmilt „Siinpool paradiisi: Lõpetamata biograafia katked“. See on film Mekasest, aga ka nagu Mekase film – mitmekihiline, metatasandiline, äärmiselt isiklik ja väga poeetiline. Võimas teos võimsast kunstnikust, mis peaks olema kohustuslik kõigile neile, kes on võtnud endale pähe oma sisemaailma filmitegemise abil hakata lahti muukima.

Tristan Priimägi