Vee maitse

Üllatav ime sõltumatult Läti filmikunstilt! Filmitud üheainsa võttega, peibutav, innovatiivne, vahetu ja pingeline kompav must komöödia haarab kaasa kohe algusest peale. Võimatu on ennustada, mida oodata, või mõista, kus peitub tõde nende kahe- ja kolmepalgeliste manipulaatorite puhul. Improvisatsioonid näitlejate trupilt, mida juhib Andris Keišs (Andrei Zvjagintsevi „Armastuseta“, Laila Pakalnina „Koidik“, samuti kõrvalroll filmis „Kullake“), on minimaalsed, sest need on täpselt välja arvestatud ja läbi harjutatud, et vastata sekundipealt koreograafiale.

Ilmselt kõige tegusam töönarkomaanist Läti režissöör Matīss Kaža (4. mängufilm ja 2. sel aastal pärast „Neoonkevadet“) jätkab eksperimenteerimist žanride, kujundite ja stiilidega. Ambitsioonikas minimalistlik pärl sulandab veenvalt kino- ja teatrikunsti sürreaalsete, kujuteldavate, värvikate ja isegi hullumeelsete pööretega.

Tegevus leiab aset kahes suuremas võttepaigas, mida ühendab pöörane sõit Riia tänavatel. Meil pole aimugi, kui palju fantaasiat on selle sekti meenutava salajase organisatsiooni skandaalses tegevuses, mille eesmärk on sundida inimesi kasutama ainult värsket vett. Uuriva ajakirjaniku mässumeelne tütar võtab riske, et paljastada kõige julmema ja ahnema spirituaalse suunamudija, kes kannab hüüdnime Meister, tõeline identiteet.

Edvinas Pukšta