Linnud laulavad Kigalis

Silmapaistev Poola akadeemik Anna Keller põgeneb kiiruga Kigalist, mis on langenud verejanuliste hutude kätte. Tema uurimistöö jaoks kogutud surnud raisakotkaste kastide alla on peidetud mõrvatud kolleegi täiskasvanud tütar Claudine, kelle jaoks Anna tähendab ainukest ellujäämisvõimalust. Mõni aasta pärast tragöödia möödumist on kahe naise saatused põimunud ühiselt läbi elatud trauma tõttu keeruliseks puntraks, millele esitab Poola asüüliseadustik omakorda võimatuid väljakutseid. Lootuses leida vastuseid, mis aitaksid eluga edasi minna, naasevad Anna ja Claudine Aafrikasse.

Poola filmitegijate Joanna Kos-Krauze ja Krzysztof Krauze linateos vaatab tagasi 
1994. aasta Rwanda genotsiidile. Kos-Krauze on tunnistanud, et rusuvad ajaloolised paralleelid Poola ja mitme Aafrikas asuva riigi saatuse vahel olid tõukejõuks, mis panid neid jutustama lugu, kus kokku saavad Poola ornitoloog ja Rwanda põgenik. Tugev isiklik seotus teemaga andis kindlasti jõudu Joannal peatselt pärast võtete algust vähki surnud Krzysztofi kaotusest hoolimata filmiga jätkata ja projekt lõpuni viia.

Režissööriduo visioon on kompromissitu, poeetiline, õõvastav, ambitsioonikas ja aus. Tegu on autorifilmiga, mille operaatoritöö paistab silma kalkuleeritud valikute ja vistseraalsete kontrastidega. Emotsionaalselt sordiini all hoitud stseenide vahele pikitud loodusfilmilikud kaadrid rõhutavad inimliku julmuse laastavat jõudu, näidates samas looduse halastamatut ükskõiksust kannatuste vastu. Inimseisundi lootusetuse kõrvale on aga jäetud ruum, kus kasvab lootus õigel ajal tehtud tegude toel.

(Katriin Kütt)