1966. a avaldas Prantsuse režissöör ja filmiteoreetik François Truffaut raamatu, mis küpses järgnevatel aastakümnetel absoluutseks klassikaks ja mõjutas väga paljusid tulevasi filmilavastajaid. Mõistagi oli tegu intervjuude kogumikuga "Hitchcock – Truffaut".
Bernard Coudray ja Mathilde Bouchard on mõlemad rahulikus abielus ja naudivad keskklassi kodanlase hüvesid. Bernard elab koos naise Arlette'i ja pisipojaga, Mathilde aga kahekesi oma mehe Philippe'iga. Siis aga viib elu Mathilde'i ja Bernard'i ühel päeval naabritena uuesti kokku ja taas, nagu kaheksa aasta eest, algavad nende kohtumised.
Kinnisvarabüroo juhataja Julien Vercel satub kahtlusaluseks topeltmõrvas - oma kurva lõpu on leidnud tema naine Marie-Christine ja tolle armuke Claude Massoulier. Julieni olukord on üsna lootusetu, mistap otsustab ta politsei eest pakku minna.
Võistlusprogramm on mikstuur kõige värskematest ideedest, traditsioonilistest, aga ka uuenduslikest suundadest. Võistlusprogrammi kuuluvad peamiselt lühifilmid, mis esindavad kunstilist autorianimatsiooni, ning võluvad oma mitmetasandilise sisu ja oskusliku visuaaliga.
I
Eesti Kunstiakadeemia filmiteooria avatud kursus 2013: 8. loeng
I
2h
45
min
Filmiloeng
8. loengu teemaks on prantsuse uus laine 1960. aastatel ning juttu tuleb ajakirja Cahiers du Cinema ümber koondunud kriitikutest, kellest väga mitmed hakkasid filme tegema ning panid aluse uuele liikumisele.
Prantsusmaa on õnnelik riik: seal on olemas institutsioon nimega Cinémathèque Française, koht, kus säilitatakse vanu filme ning tänu millele saab ikka ja jälle vaadata suurel ekraanil väärtfilme kogu maailmast. Vähesed meist teavad, et kõige selle taga on tegelikult üks mees: Henri Langlois.
François Truffaut’ (1932-1984) filmidest on tänaseks saanud klassika. Prantsuse filmiajaloo uuenduslik suurkuju ja üks „uue laine“ algatajatest oli muuhulgas ka stsenarist, näitleja ja filmikriitik.
“Eestlanna Pariisis” on draama kahest eesti naisest Pariisis. Eesti väikelinnas elaval Annel (Laine Mägi) avaneb võimalus asuda tööle Pariisi, hooldades seal nõudlikku väliseesti vanaprouat Fridat (Jeanne Moreau).
