Attenberg

Armastus, surm, sundmõtted ning peresidemed on “Attenbergis” tegevust edasi kandvad jõud. Marina on paarikümne-aastane ekstsentriline, peaaegu sõpradeta naine. Meeste osas tunneb ta füüsilist vastumeelsust. Naisedki ei suuda teda seksuaalselt päris rahuldada. Ometi on Marina elus nii mees kui ka naine; mõlemiga on suhted parema sõna puudumisel keerulised. Üks väheseid asju, mis Marinale õnnestavalt mõjub, on tema isa kujundatud ehitis – paneel-elamute kompleks tööstuslinnaosas, kus Marina üles kasvas. Ehitis on lihtne, ehitatud majutama kohaliku metallitehase töölisi, kuid see paelub Marinat. Ka Marina isal on oma kätetöö osas soojad tunded. Armastus ehitise vastu ühendabki isa tütrega. Tekkinud uues läheduses saab Marinast oma isa abimees ning saatja teel läbi kaugele arenenud haiguse teraapia, mille lõpp-punktis ootab eel isa lahkumine sellest ilmast.

Originaalne, kütkestavalt aus ning julge “Attenberg” esilinastus 2010.a. Toronto rahvusvahelisel filmifestivalil. Sama aasta Veneetsia filmifestivalil kandideeris “Attenberg” Kuldlõvi auhinnale. Filmi peaosatäitja Ariane Labed võitis aga parima naisnäitleja preemia. Filmi autor – stsenarist ning režissöör – Kreeka päritolu, kuid Kreekast 19-aastaselt lahkunud Athina Rachel Tsangari, ütleb oma filmi kohta nii: “Omal moel tähistab Marina suhe tema isaga minu jaoks minu enda suhet Kreekaga”. “Attenbergi” võibki pidada Kreeka “Sügisballiks”.