Leningrad, 1980. aastate algus. NSV Liidus hakkab kerkima esimene rokilaine. Viktor Tsoi on noor ja tundmatu muusik. Tema tutvumine Mike Naumenko ja tema naise Natašaga, kellega nad moodustavad armukolmnurga, paneb aluse teekonnale, mis teeb Tsoist kogu Nõukogude Liidus ebajumala.
„Nõela“ lahtiseks jäänud lõpp andis kujutlustele vaba voli ning seepärast otsustas Rašid Nugmanov luua autoriversiooni oma legendaarsest filmist, millest sai omal ajal unustusse vajunud Nõukogude noortekultuuri sümbol.
VGIKis (Ülevenemaalises Riiklikus Kinematograafiaülikoolis) kursusetööna valminud lühifilm on tuntud selle poolest, et selles osalesid peaaegu kõik Vene roki teerajajad. Dokumentaalfilm kajastab Leningradi legendaarse rokiklubi Kamtšatka ainulaadset atmosfääri. „Yahhaiga!“ pälvis noor kasahhi režissöör Rašid Nugmanov hoobilt tähelepanu.
Moro (Viktor Tsoi) saabub Almatõsse, et avantürist Spartakilt (Aleksandr Baširov) vana võlg sisse nõuda. Ta peatub oma endise kallima Dina (Marina Smirnova) juures. Kohtumised kutsumata külalistega veenavad Morot, et Dina korteris aetakse uimastiäri ja et neiu ise on nende aastate jooksul narkosõltlaseks muutunud.
Režissöör Oleg Flangoltsi filmil on väga eriline saamislugu. Filmimisega alustati juba 1989. aastal riigis nimega NSVL, siis katkesid võtted 20 aastaks ja film lõpetati alles 2001.aastal. Täna mõjub film ühtaegu tänapäevalikult ja retrohõnguliselt.
