Ühel päeval, keset Pariisi raudteejaama segadust, hakkab tagasihoidlikust perest pärit noormees mängima jaamas seisvat klaverit. Tundub, nagu jääks maailm seisma, seda eriti muusikaakadeemia direktori Pierre Geithneri jaoks, kes tabab ära Matthieu’ erilise ande. Aga Matt tõukab ta eemale. Sellest ajast peale, kui suri tema naaber ja mentor vana Mr.
47-aastane Mado (Juliette Binoche) ja ta tütar Avril (Camille Cottin) on loomult absoluutsed vastandid. Avril on kainelt kalkuleeriv ja ratsionaalne, Mado käitub kui teismeline. Ühel päeval on mõlemad aga titeootel. Kui Mado kuuleb tütrelt, et viimane on lapseootel, siis ei taha ema kuidagi leppida teadmisega, et temast saab vanaema.
Antoine on kogu oma elu enda eest hoolitsenud - teinud kolm korda nädalas trenni, pööranud tähelepanu salati osakaalule oma menüüs, pidanud piiri alkoholiga, suitsetamisele "ei" öelnud. Ühesõnaga - ta on teinud kõike seda, mis ühele tüüpilisele, elu nautivale prantslasele kuigi omane ei ole.
Nooruke Nina langeb oma poiss-sõbra Paulot' toanaabri Quentini võrku. Seksišõudes kaastegev enesekeskne Quentin sureb ootamatult pärast metsikut armusuhet Ninaga. Otsides Quentini surma põhjusi, satub Nina kokku teatrilavastaja Scrutzleriga, kelle käe all Quentin kunagi "Romeos ja Julias" mängis.
Cannes’i filmifestivalil Grand Prix pälvinud Xavier Beauvois’ tõsielul põhinev lugu kaheksast Alžeeria mägede kloostris resideeruvast kristlikust mungast, kes peavad otsustama, kas põgeneda islamifundamentalistliku ülestõusu eest armee kaitse all või jääda paigale ning kindlaks oma põhimõtetele.
