Registreeru

Järgides varasemate budistlike rändmunkade radu, astub munk aeglaselt piki Marseille’i äritänavaid. Mähituna erepunasesse rüüsse, vastandudes linna paletile, kulgeb ta edasi, sügavas meditatsioonis, pea kummargil, täielikult haaratuna ning kadununa oma sammude rütmi. Kohtumised teistega ei toimu läbi vestluste ega vahetu kontakti, vaid külastustega, hingates sama õhku, olles elus samal ajahetkel, siin ja praegu. Tegelaskuju näib olevat 7. sajandi Hiina munga, Tangi dünastiast põlvneva Xuanzangi taaskehastus, keda austatakse tema tugeva loomu ning "alguste alguse" ja pühade käsikirjade otsimise pärast, mis ajendas teda 17-aastaselt tuhandete kilomeetrite pikkusele rännakule läbi Aasia.

"Kõnniga Läände" tõmbab režissöör Tsai Ming-liang joone alla filmide seeriale, mis kõik on filmitud toimetajalikus võtmes: munga vaikne rahu maailma eri paikade tormlemise vastukaaluna. Kujutledes Xuanzangi vaimsust asetatuna kaasaega, illustreerivad need filmid 14 sajandi tagust nihet ajas, surelikkuse sisemist ilu, röövituna kiiruse, elu ilmalikkuse ja maailma vallanud meeletuste poolt.

Režissöör peab seda kuuendat filmi sarjast "Kõndija" taeva kingituseks tema kui filmilooja karjäärile. Lee Kang-sheng jalutas üliaeglaselt mööda lava näidendis "Üksiti sina", tema esitus oli nii täiuslik, et filmilooja otsustas seda filmida. Tema kõnd oli nii eriline, nii aeglane, just sellisena, kellena on maailma mällu talletunud kõigis neljas ilmanurgas munk Xuanzang. Denis Lavant'i pale on ajakurdudest vormitud nagu kaljul olevad vaod. Filmilooja oli sellest nii vastupandamatult sisse võetud, et hakkas mõtlema, kuidas Lee Kang-sheng mööda neid jalutab. Hiina klassikalises novellis "Kõnd Läände" päästab Xuanzang pärdikute kuninga mäejalamil vangist. Marseille'is on ahvi nägu meenutav kalju ahvide lahes.

PÖFF / Margit-Mariann Koppel

Prantsusmaa / Taivan 2014