|
|
|
Teda kutsutakse Miyazaki ande pärijaks ja parimaks jaapani animere˛issööride uue põlvkonna esindajaks. Kõige selle juures on Makoto Shinkai Jaapani kõige sõltumatum re˛issöör – ta joonistab oma filmid praktiliselt üksi.
1990. aastal, olles töötanud 5 aastat arvutimänge tootvas ettevõttes, joonistas Shinkai oma esimese lühifilmi „Poiss ja ta kass” ning pani selle välja Internetti. Tunnustuse tõi talle aga 25-minutine animafilm „Kauge tähe hääl”, mis ühendas väljapaistva joonistuse ebahariliku lüürilis-fantastilise sü˛eega. See film pälvis suure edu: DVD-l on film lastud kahekümnes riigis ja auhindade hulk on pea loendamatu.
Makoto Shinkai animafilmid on eelkõige väga kaunid ning sü˛eed on kõik armastusest, lapsepõlvest, õrnusest, üksindusest ja eneseületamisest. „Kui ma ise olin sama vana kui „Kauge tähe häälte” kangelased, tähendas pilk taevasse mulle mõõtmatult palju,“ räägib re˛issöör oma filmiloomingust. „Ma lihtsalt vahtisin taevas ujuvaid pilvi ja tähistaevast ning kordasin endale: ”Minu probleemid on tühiasi – maailm ei pea neist midagi teadma.” Siiani kutsuvad maastikud sellest filmist minus esile erutuse. Selle minevikust pärit tundega ma tajun, et olen tohutus maailmas üksi, kuid ikkagi olemas, ja ma püüan seda maailma täita oma filmidega …”
Makoto Shinkai filmograafia:
1999: "Poiss ja tema kass" (Kanojo to Kanojo no neko)
2002: "Kauge tähe hääl" (Hoshi no Koe)
2004: "Pilvede taga" (Kumo no Mukou, Yakusoku no Basho)
2007: "5 sentimeetrit sekundis" (Byousoku go senchimetoru
| |
|
