PIILUJA
Peeping Tom
Suurbritannia 1960
101 min

Ma soovitaksin enne selle veidra, kunstliku, klišeeliku, kuid ometi silmi ekraanile naelutava filmi vaatamist lugeda klassikalist vuajerismi kirjeldust, ja seda teha kultusmainega trükisest (et olla vaimus unisoonis kultusfilmina ülistatud "Piilujaga").

Niisiis loeme raamatust "Avameelselt abielust" alapeatükist "Vuarism" (kirjapilt muutmata), et "seksuaalse rahulduse otsimine mingi erootiliselt erutava sündmuse vaatamisest võib mõnedele inimestele olla peamiseks enese seksuaalse rahuldamise mooduseks. /…/ Perverssusest võib rääkida üksnes sel juhul, kui sellest kujuneb peamine eesmärk. Nähtus ise on tavaline, kuid enamasti mõeldakse "piilujate" all inimesi, kes hulguvad õhtuti tänaval ja vahivad akendest sisse, lootes näha midagi erutavat, või jalutavad supelrannas ja teistes sellistes paikades samasuguse eesmärgiga".

Siis mõelgem kinematograafilisele kontekstile aastal 1960, mil "Piiluja" Londonis ekraanile tuli, et mõista, miks ta publikut niivõrd šokeeris, et tollal veel vägagi puritaanse moraaliga Inglismaa kriitikud filmi kõige haigemaks ja vastikumaks linateoseks oma kaasajal pidasid. Aastal 2009 mõjub looritatud kujundeis rafineeritud vägivalda ja "esteetilisi" tapatöid harrastavat psühhopaati portreteeriv "Piiluja" tänapäevaste seksuaalmaniakkidest sarimõrvareid kujutavate filmide seas justkui piimanõges raudnõgeste keskel.

Kui lükata kõrvale vuajeristlik aspekt, käsitleb film mõningal määral ka Oidipuse kompleksi, alateadvusse salvestunud lapsepõlve traumaatilisi läbielamusi, perekonda kui kõige lähemat laboratooriumi teadlasest isa julmade eksperimentide teostamiseks, fotofetišismi, prostituute, kinomaailma, viisakalt ontlikku noortekultuuri (näiteks sünnipäevastseen), kaunitari ja koletise müüti. Lavastusena flirdistseenides õõnsalt sentimentaalne ja mõrvakaadrites naeruväärselt teatraalne, on "Piiluja" paha kangelane samas lihast ja verest tüüp, mitte skemaatiline tegelane. Ta on ehtne bad guy, nägus ja paheline, mistõttu pole sobimatu öelda, et teie rikutuse taset näitab see, kas tunnete filmi lõpul talle kaasa või ei.

Igatahes, peep-show on märksa ohutum – mõlemale poolele.
/Harry Liivrand/

Režissöör: Michael Powell
Produtsent: Michael Powell
Stsenarist: Leo Marks
Operaator: Otto Heller
Muusika: Brian Easdale
Montaaž: Noreen Ackland
Osades: Karlheinz Böhm, Moira Shearer, Anna Massey, Maxine Audley, Brenda Bruce
Tootja: Michael Powell (Theatre)
Õigused: Tamasa Distribution
Koopia: British Film Institute

Film linastub inglise keeles.

Seansi juhatab sisse filmisõber Mart Sander.

E 29.06.09 kl 21:00 kinos Sõprus
K 01.07.09 kl 21:00 Athena keskuses