Ja siis läks valgeks

On suvi. Väikesel saarel on võimust võtnud unine leitsak. Ritsikate siristamine täidab õhu ja päikese eest pakub varju vaid igivanade puude lehestik. Käänuline tee viib üles mäkke, kus asuvad tempel ja tuletorn. Sinna on teismelist poissi Nobuyukit kutsunud klassiõde Mika. Nobuyuki asubki teele, kuid tal püsib kannul väike Tasuku. Poisike ei hooli ähvardusestest ega jää sammugi maha. Ta lubab vaikida kõigest, mida näeb…

25 aastat hiljem põrkuvad kõigi kolme erinevaid saatusekäänakuid teinud elud taas kokku.

Värskendav sõõm aasia filmikunsti hoiab taas tasakaalu sündsuse piiridel. Auhinnatud Jaapani režissöör Tatsushi Ohmori on oma verivärskes filmis ühendanud erinevaid žanreid, alates psühholoogilisest perekonnadraamast ja lõpetades kummalise maniakipõnevikuga. Nagu väga paljudes jaapani lugudes, on ka selles filmis kandvaks teljeks lapsepõlvesündmused, mis jälitavad tegelasi kogu elu, vajutades kõigele oma pitseri ja lõppedes pingeliste taaskohtumistega.

Film põhineb Shion Miura 2008. aastal ilmavalgust näinud tundlikul romaanil „Hikari“ (Valgus).

(Martin Oja)