Kuumetsa Kaisa

Katja Gauriloffi poeetiline dokumentaalfilm räägib liigutava loo autori vanaema, koltasaami jutuvestja Kaisa Gauriloffi ja Šveitsi kirjaniku Robert Crotteti (1908–1987) sõprusest ning koltasaamide saatusest 20. sajandi ajalootormides, ühendades arhiivikaadrid uuema materjali ja animatsiooniga.

1930. aastatel tuberkuloosi põdenud kirjanik nägi poeetilisi ja müstilisi unenägusid rahuarmastavast rahvast kaugel Põhjamaal. Tervenedes ei suutnud ta unesid unustada ning asus seda müstilist rahvast otsima. 1938. aastal sattus ta seetõttu Soome, seal viis vaevaline teekond ta koltasaamide talvekülla Sunjeli ehk Suonikylässe, kus ta oma õnneks kohtus jutuvestja ja selgeltnägija Kaisaga. Robert avaldas Kaisa lugudel põhineva esimese raamatu veel enne Teist maailmasõda. Sõja puhkedes evakueeriti Nõukogude Liidu ja Soome piiri ääres Petsamos elanud koltasaamid sisemaale Inari järve äärde, Petsamo läks aga Nõukogude Liidule. Robert asus Inglismaal koguma kodupaigast ilma jäänud koltsaamidele toetusi, et osta neile porosid, kalavõrke ja muid töövahendeid ja päästa niiviisi rahvakillu kultuur täielikust hävingust.

Kaisa jutud, Roberti kirjanduslikud lood ja nende ajalooline raamistik avanevad osalt traditsiooniliste dokumentaalfilmi vahenditega, osalt aga Veronika Besonova nutikate animatsioonide abil. Põnevat ajaloolist materjali on ohtrasti, kuna Robert käis Lapis ka pärast sõda oma filmi- ja fotokunstnikust elukaaslasega ning kogu tema arhiiv on säilinud. Intervjuusid Kaisaga leidus aga Soome rahvaluulearhiivis.

Lapimaal Inaris sündinud Katja Gauriloff kuulub Soome dokumentalistide paremiku hulka. Tema rahvusvaheliselt tuntuim film on "Konserveeritud unelmad".