AD: Õnnelikkuse kunst

Taksojuht Sergio võtab peale nutva tüdruku, kes oskab oma sihtkohaks öelda vaid "kuhugi mujale". Ta otsustab sõidutada tüdrukut temas enses mälestusi äratavatesse paikadesse, ning nii saabki alguse Sergio teekond mitte ainult läbi prügikriisis vaevleva Napoli, vaid ka läbi oma lapsepõlvemälestuste, puntras peresuhete ja elu mõtte otsingute.

Lõputul teekonnal läbi linnatänavate rullub lahti Sergio vastuoluline suhe vanema vennaga ning saab selgeks, miks hoopis teistsugusest ametist unistanud taksojuht kunagi oma sõiduvahendist ei lahku. Läbi kord apokalüptilise ja unenäolise, kord jälle realistliku pildikeele avaneb inimolendi püüd oma mineviku, oleviku ja tulevikuga rahu sõlmida. Pole alati selge, mis on päris ja mis kujutlus, kuid vahel ei olegi see oluline, kui vaid liiga kauaks ütlemata jäänud sõnad lõpuks siiski öeldud saavad ja hingel kergem hakkab.

Teekonna taustaks kõlab autoraadiost hea muusika ning selle vahele kummaline saade nimega "Õnnelikkuse kunst", kus sametise häälega müstikust saatejuht püüab läbi krüptiliste vihjete kuulajaid õnnelikuma tuleviku poole juhatada. Nii Veneetsia, Annecy kui ka teistel filmifestivalidel tunnustatud "Õnnelikkuse kunst" on liigutav lugu sellest punktist elus, kus tuleb hetkeks peatuda (või hoopis peatumata ringi tiirutada) ning vaadata tagasi sellele, mis olnud, et osata vastu minna sellele, mis veel tulemas.

Itaalia 2013