Moonikünka nõlvadel

Goro Miyazaki astub oma isa Hayao jälgedes selle nostalgilise looga noorest armastusest ning tudengiprotestidest 1964. aasta Jaapani olümpiamängude eel, mil saareriik seisis moderniseerimise lävel. 16-aastane Umi elab Moonikünkal Yokohama lahe ääres ning saadab iga päev merele signaali oma merre jäänud isa mälestuseks. See ei jää märkamatuks iga päev puksiirkaatris kooli poole sõitvale Shunile. Nende vastastikune külgetõmme ja sõprus pannakse proovile, kui tekib kahtlus, et nad võiksid olla sugulased.